Krüoteraapia


Kogu-keha-krüoteraapia käigus puutub keha lühikese aja jooksul (2-3 minutit) kokku ekstreemsete külmakraadidega (kuni -170°C), mis aktiveerib organismis mitmeid terapeutilisi ja kosmeetilisi efekte esile kutsuvaid mehhanisme, sh intensiivistub kollageeni tootmine nahas, aktiveerub immuunsussüsteem, tõuseb metaboolne aktiivsus ning suureneb endorfiinide, nn õnnehormoonide tootmine



Kui teraapia viiakse läbi õige sagedusega, toob see kaasa mitmeid positiivseid toimeid tervisele, sh põletiku ja valu alanemine. Uuringutega on leitud, et krüoteraapia alandab läbi termoretseptorite mõjutamise põletikukemikaalide, nagu histamiin ja tsütokiinid taset. Samuti parandab teraapia toitaineterikka vere jõudmist kõõlustesse, lihastesse, sidemetesse ja kõhrkoesse. See omakorda soodustab nimetatud kudede taastootmist ja paranemist. On leitud ka närvivalu vähenemist.

Levinud kogu-keha-krüoteraapia positiivsed toimed on:
  • Valu vähenemine
  • Põletikuvastaste protsesside aktiveerimine
  • Turse alanemine liigestes
  • Hommikuse liigesjäikuse vähenemine
  • Liigutustega kaasneva valu alanemine
  • Valuvaigistite kasutamise vähenemine
  • Lihasspasmide kiirem leevenemine


Mida krüoteraapia endast kujutab?

Kui sa kannatad pidevalt valude käes ja kui sinu valude põhjus on kuidagi seotud põletikulise protsessiga, siis sellega võitlemiseks võib krüoteraapia olla parim valik. Paljud inimesed ei kaalu krüoteraapiat e külmaravi seetõttu, et neile ei meeldi külm, kuid kogu-keha-krüoteraapias kasutatav kuiv külm on palju paremini talutav kui külm vesi või jää. Kogu keha külmaravi võib pidada maailma parimaks hästi hoitud saladuseks valu vastu. See on ainus teraapia, mis kutsub kehas esile ulatusliku „võitle-või-põgene“ reaktsiooni, millel krüoteraapia tervistavad efektid põhinevadki.
 Krüoteraapia allikad
Külmaaplikatsioone (vesi, jää) on immuunsuse tugevdamiseks ja põletiku alandamiseks kasutatud aastatuhandeid. Mõiste krüoteraapia tuleneb kreeka keelest: „kryo“ – külm ja „therapeia“ – ravi. See mõiste ei viita otseselt ühele konkreetsele külma kasutamise vormile. Krüoteraapia on näiteks ka külmageeli või külmakoti kasutamine, sportlased kasutavad jäävanne jne. Kogu-keha-krüoteraapiaks (KKKT) nimetatakse teraapiat, mis kasutab ülimadalaid, keha poolt eluohtlikuna tajutavaid temperatuure ja külmale eksponeeritakse kogu keha. Mehhanism, läbi mille külmateraapia valu ja põletikku alandab, sai selgeks alles viimastel kümnenditel.

1970.-ndate keskel avastasid jaapani teadlased, et külma poolt esile kutsutud valu vähenemine on proportsionaalne nahas asuvate termoretseprorite poolt tajutud temperatuuri alanemisega. Meie närvisüsteem hindab pidevalt meid ümbritseva keskkonna temperatuuri ja kohandab meie keha vastavalt. Lühiajaline, kontrollitud külma rakendamine aktiveerib keha enda võimsa tervenemissüsteemi, aga iga külm ei mõju ühtemoodi. Jää, külm vesi ja külm õhk suudavad naha termoretseptoreid mõjutada ainult teatud piirini. Tänaseks on selge, et efekti saavutamiseks on olulised nii temperatuur kui kiirus.
 
Ekstreemset külma kasutas esmakordselt dr Yamauchi Jaapanis 1978a ja avastas, et sellest oli suur abi tema reumatoidartriiti põdevatel patsientidel. 1980.-ndate alguses jõudis külmaravi Euroopasse ja sellest ajast alates on seda põhjalikult uuritud ja kasutatud nii spordimeditsiinis kui teistes valdkondades. Paljudes Euroopa riikides kuulub KKKT raviproseduuride nimekirja.
Miks on kogu-keha-krüoteraapia (KKKT) parem kui külm vesi või jää?
Me teame, et keha vastureaktsiooni saavutamiseks on olulised nii ümbritsev temperatuur kui ka naha jahtumise kiirus. Kogu-keha-krüoteraapiat (KKKT) viiakse läbi krüosaunas või krüokambris, kus temperatuurid on madalamad kui -100ᵒC ja teraapia kestab vaid 2-4 minutit. See mõjutab keha iseparanevaid ja taastootvaid mehhanisme oluliselt tugevamalt, kui paiksed külmaaplikatsioonid või jäävann.
 
KKKT on ainuke teraapia, mis mõjutab keha “võitle-või-põgene” mehhanisme. Inimene on püsisoojane, see tähendab, et meie keha üritab pidevalt hoida kehatemperatuuri vahemikus 36.6ᵒC – 37.7ᵒC. Sellest kõrgem või madalam temperatuur mõjutab keha homöostaasi e kehas toimuvate keemiliste protsesside tasakaalu ja see omakorda on ohuks elutähtsate funktsioonide toimimisele. Temperatuuri kontrollimise keskus asub ajus, hüpotalamuses, kus toimub pidev temperatuuri analüüs ja optimaalse temperatuuri säilitamiseks vajalike protsesside töölerakendamine. Ekstreemne külm mõjutab läbi nahas asuvate termoretseptorite koheselt hüpotalamust, mis omakorda lülitab töösse terve rea olulisi vastusreaktsioone.
 
„Võitle-või-põgene“ vastus kujutab endast võimast kompleksset füsioloogiliste reaktsioonide jada, mis käivituvad vastuseks potentsiaalselt eluohtlikule stiimulile, kusjuures oht võib olla reaalne või kujuteldav. KKKTs on ainukeseks „ohuks“ ülimadal temperatuur, va esimesel teraapiakorral, kui mõningast pinget võib tekitada eelseisva tundmatu protseduuriga seotud ärevus. Muus osas on KKKT ajal meel rahulik ja aset leiavad vaid füsioloogilised reaktsioonid, mida me teadlikult kontrollida ei saa.
 
Esmane signaal ohust võetakse vastu mandelkehas, kes saadab teate edasi hüpotalamusse. Hüpotalamus kontrollib kõiki elutähtsaid funktsioone (nt hingamine, vererõhk, südamelöögisagedus ning veresoonte läbimõõt) läbi autonoomse närvisüsteemi. Autonoomsel ehk tahtele allumatul närvisüsteemil on kaks osa: parasümpaatiline, mis on aktiivne sel ajal, kui keha puhkab ning sümpaatiline, mis käivitab „võitle-või-põgene“ reaktsiooni ja suunab kogu energia võimaliku ohu ületamiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumisest annavad märku kiirenenud pulss, tõusnud vererõhk ja hingamissagedus. Õhuteed kopsudes laienevad, et keha saaks rohkem hapnikku. Nägemine, kuulmine ja teised meeled teravnevad, pupillid laienevad. Veresuhkru tase tõuseb. KKKTs võib näha veel selliseid muutusi nagu laienenud pupillid, kavatu või punetav nahk ning külmavärinad. Need sümptomid võivad väheneda korduvate teraapiate järel, sest kujuneb teatav harjumine. Need nähud on täiesti normaalsed ega ole ohtlikud. Olukord taastub teraapia järgselt, kui „oht“ on möödas, mitte rohkem kui 60 minuti jooksul.
 
Kui teraapia viiakse läbi õige sagedusega, toob see kaasa mitmeid positiivseid toimeid tervisele, sh põletiku ja valu alanemine. Uuringutega on leitud, et krüoteraapia alandab läbi termoretseptorite mõjutamise põletikukemikaalide, nagu histamiin ja tsütokiinid taset. Samuti parandab teraapia toitaineterikka vere jõudmist kõõlustesse, lihastesse, sidemetesse ja kõhrkoesse. See omakorda soodustab nimetatud kudede taastootmist ja paranemist. On leitud ka närvivalu vähenemist.
 
KKKT on eriline ravi 
Keha on iseparanev süsteem, aga seda juhul, kui kehasisesed kaitsemehhanismid korralikult töösse rakendatakse. Keha reaktsioon jäävannis, kus temperatuur on ~5ᵒC, on radikaalselt erinev KKKT-st (krüosaunas või krüokambris), kus temperatuur on madalam kui -100ᵒC, isegi kuni -180ᵒC. Talutavas külmas reageerib keha aeglaselt ja suunab rohkem verd jahutatavatesse piirkondadesse, et korvata külma mõju. KKKTs langeb naha temperatuur sekunditega ja teraapia, mis tänu kuivale külmale mõjub pigem kosutavalt, ei ületa ajaliselt 3 minutit.
 
Jäävannis üritab keha võidelda külma vastu ja taastada normaalset temperatuuri sellega, et suunab sooja verd keha sisemusest rohkem perifeeriasse. Jahe veri perifeeriast alandab kokkuvõttes ka kehatemperatuuri. Lõpuks ei suuda keha optimaalse temperatuuri säilitamiseks piisavalt sooja toota ja tekib hüpotermia ning oht kudede kahjustamiseks. Kuna see on kehale koormav, vajab keha teraapia järgselt aega taastumiseks.
 
KKKTs on ümbritsev temperatuur niivõrd madal, et keha rakendab koheselt võimsad sisemised kaitsemehhanismid. Esmalt ilmneb perifeersete veresoonte ahenemine – veri suunatakse keha sisemusse. Seni, kuni kestab külm, keskendub keha sisetemperatuuri säilitamisele ja eluks vajalike organite tööshoidmisele ning suurenenud verehulk ja tõusnud rõhk tagab organite parema varustatuse hapniku, toitainete ja ensüümidega. KKKT ei külmuta lihaseid ega teisi kudesid, vaid loob külmumise illusiooni. KKKTst väljudes algab koheselt veresoonte laienemine, mis toob vere perifeersetesse kudedesse, parandades nende verevarustust ja jääkainete väljutust. Lisaks tõuseb nii perifeerne temperatuur ja ka energia hulk tõuseb.
 
Kuidas suudab inimene taluda temperatuure alla -100ᵒC?
Pika aja jooksul ei suudagi, sest külm kahjustab kudesid. Seetõttu peab ka krüoteraapia olema lühiajaline. Efektiivse teraapia korral on keskmine nahatemperatuur (mis tavaolekus on keskmiselt 34ᵒC) vahetult peale teraapiat langenud 15-20ᵒC-ni ning mitte alla 8ᵒC. Sellisel juhul on külmakahjustuse risk minimaalne, samas kui kehale tundub, et on ekstreemselt külm ja suunab kõik ressursid ellu jäämiseks. 3 minutit KKKTd on oluliselt efektiivsem kui külm dušš või jäävann.
 
Kas KKKT on valus?
Ei ole. Kuigi temperatuur on ekstreemselt madal, on keha ümber liikuv õhk täiesti kuiv, mis muudab teraapia väga hästi talutavaks. Tegelikult ei toimu külmumist, koed ei saa kahjustada ja 3 minutit külma tekitab külmatundlikematel inimestel vaid kerged külmavärinad. KKKT ajal ei jäeta klienti kunagi üksinda ja teraapia saab vajadusel igal ajal katkestada. Harjumise mõttes võib alustada lühemaajalise teraapiaga, aga üldiselt taluvad seda väga hästi ka inimesed, kes ise ütlevad, et “vihkavad külma”.
 
Kas KKKTs võib külmetuda?
Ei. KKKT suurendab verevoolu ja tõstab lühiajaliselt süstoolset vererõhku. Ka kehatemperatuur võib lühiajaliselt vähesel määral tõusta, kuid see normaliseerub varsti pärast teraapiat. Immuunsussüsteemi stimuleeriv efekt võib hoopis aidata vähendada vastuvõtlikkust külmetushaigustele.
 
Mida KKKT protseduurist oodata?
Krüosaunas (kus pea jääb külmakabiinist välja) ja krüokambris (kuhu astutakse sisse) kasutatakse kehatemperatuuri alandamiseks kas lämmastiku ja õhu segu või lihtsalt külma õhku. Ekstreemne külm lülitab töösse nahas asuvad termoretseptorid, mis saadavad ajusse signaali kaitsemehhanismide aktiveerimiseks. Samal ajal kui keha tajub jahedust ja võib-olla kerget kihelust nahal, suunab keha kogu energia eluks vajalike funktsioonide säilitamiseks: perifeersed veresooned ahenevad ja veri suunatakse keha sisemusse, s
üstoolne vererõhk tõuseb ja eluks vajalikud organid saavad rohkem hapnikku ja toitaineid. Teraapia lõppedes algab koheselt veresoonte laienemine, mis toob vere perifeersetesse kudedesse, parandades nende verevarustust ja jääkainete väljutust. Lisaks tõuseb nii perifeerne temperatuur , keha tunneb soojust ja energia hulk tõuseb. Palud on kirjeldanud kohest valu vähenemist ning endorfiinide vabanemine tõstab ka tuju. Selline kohene efekt võib kesta tunde, samas kui sügavamad toimed kujunevad aja jooksul. Kestvate tulemuste saavutamiseks ei piisa ühest teraapiakorrast.
 
Miks peab KKKTS olema riieteta?
Kuna krüoteraapia toime tuleneb külma mõjust naha termoretseptoritele, on oluline, et külmale eksponeeritus oleks maksimaalne, st krüokabiini tuleks siseneda minimaalses riietuses, nt päevitusriietes. Kindlasti peavad olema kaetud varbad, sõrmed ja meeste genitaalid. Need piirkonnad on külmale liiga tundlikud. Seetõttu peavad mehed kandma soovitavalt puuvillast aluspesu ning kõigil peavad olema paksud naturaalsest materjalist sokid ja kindad.
 
Miks on sokid ja kindad vajalikud?
Sõrmedes ja varvastes on hulgaliselt vabasid närvilõpmeid, mis muudavad need piirkonnad külmale enam tundlikuks. Lisaks suunab KKKT protseduuri ajal keha vere rohkem kehatüvesse, mistõttu vajavad sõrmed-varbad lisakaitset. Sokid/kindad peavad olema täiesti kuivad, paksud ja naturaalsest (soovitavalt puuvill või vill) materjalist.
 

Kas enne või pärast protseduuri peaks käima dušši all?
Ei. Nii nahk kui ka kõik, mis puutub vastu nahka, peab olema täiesti kuiv. Enne protseduuri ei tohi kasutada kehakreeme või –õlisid ja nahk ei tohi olla ka higine. Vajadusel tuleb keha kuiva rätikuga üle pühkida. Ka teraapias kasutatavad riideesemed peavad olema täiesti kuivad, sest niiskus riietes jäätub ja see põhjustab külmakahjustusi.
 
Kas lämmastik on inimesele kahjulik?
Ei ole. Lämmastik ei ole mürgine, me hingame seda pidevalt – ainult 16% sissehingatavast õhust moodustab hapnik, 78% on lämmastikku. Kui hingata sisse ülisuures koguses lämmastikku, võib tekkida pearinglus või isegi minestus. Krüosaunas ei saa seda tekkida, sest kliendi pea on kabiinist väljas ning külm lämmastiku aur, mis on hapnikust raskem, jääb kabiini sisse.
 
Piisavalt madala temperatuuri saavutamiseks kasutatakse vedelat lämmastikku, mida hoitakse madala rõhu all balloonis – see ei ole tule- ega plahvatusohtlik. Samuti on kogu süsteem ehitatud selliselt, et vedel lämmastik ei puutuks kliendi nahaga kokku.
 
Kas vahetult enne või pärast KKKTd võib trenni teha?
Jah, see on täiesti ohutu ja võib olla hoopis kasulik! KKKT enne treeningut võib tõsta valuväve, anda rohkem energiat, tagada parema liikuvuse ja vastupidavuse. KKKT pärast treeningut aitab alandada põletikku ja lihasvalulikkust, tagab sügavama lõõgastuse ja parema ööune. Kuigi üldiselt ei soovitata teha rohkem kui üks teraapia päevas, sest tegemist on siiski väga tugeva stimulatsiooniga, on erandeid. Näites maratoonarid teevad võistluspäeval parima tulemuse saavutamiseks KKKTd nii enne kui pärast jooksu.
 
Kas enne KKKTd võib süüa?
Muidugi! Paljud kliendid on öelnud, et taluvad teraapiat paremini, kui on eelnevalt midagi söönud. Tühja kõhuga, näiteks enne hommikusööki, võib tekkida kerge peapööritus.
 
Kui sageli peaks KKKTd tegema?
Optimaalse tulemuse saavutamiseks on soovitatav läbida 10 teraapiakorda 30 päeva jooksul. See on individuaalne, mõned võivad vajada rohkem, mõned jällegi vähem ja sagedamini (isegi igapäevaselt). Kroonilise valukaebusega kliendid võivad vajada pikemaajalisemat ja kontsentreeritumat teraapiat. Operatsiooni- või vigastusejärgsed põletik ja turse võib oluliselt väheneda juba mõne teraapia järgselt.
 
Krüteraapia läbiviija aitab teile koostada optimaalse teraapiaplaani.

Kas enne esmakordset teraapiat on vajalik arsti konsultatsioon?
Üldiselt ei. Krüoteraapia ei ole meditsiiniline raviprotseduur. KKKT tugevdab keha enda kaitsemehhanisme. KKKT on pigem nn „heaoluteraapia“, mille puhul on tõestatud mitmeid kasutegureid, sh kiirem paranemine tänu paranenud verevarustusele ning põletiku, turse ja valu alanemisele. KKKT ei ole loodud mingi konkreetse seisundi raviks.

Enne esimest teraapiat tutvustatakse teile vastunäidustusi ja teil tuleb allkirjastada nõusoleku leht. Kui teil esineb kõrge vererõhk või südame-veresoonkonna talitluse häire, tuleb sellest teavitada ja on soovitatav eelnevalt nõu pidada oma raviarstiga.

KKKT ei tohi kasutada inimesed, kellel on või on olnud:
  • Liigkõrge vererõhk (>180/100)
  • Hiljutine südameinfarkt või südamepuudulikkus
  • Südame isheemiatõbi e rinnaangiin
  • Kardiostimulaator
  • Arterite oklusioon
  • Süvaveeni tromboos
  • Palavikuga kulgev haigus
  • Neeru- ja põieprobleemid
  • Raskekujuline aneemia
  • Külmaallergia
  • Raskekujuline alatoitumus
  • Krampidega kulgev haigus
  • Nahainfektsioonid
  • Lapsed alla 6 eluaasta
  • Alkoholi või narkootiliste ainete mõju all olevad inimesed 
Enne KKKT kasutamist tuleb konsulteerida oma raviarstiga, kui teil on või on olnud:
  • Südamerütmihäired ja hiljutine südameoperatsioon
  • Isheemiline südamehaigus
  • Raynaud’ tõbi
  • Polüneuropaatiad
  • Südameklapi rike
  • Rasedus
  • Hüpotüreoidism e kilpnäärme alatalitlus
  • Vaskuliit e veresoonte põletik
  • Hüperhidroos e liighigistamine
  • Klaustrofoobia
  • Kasvajalised haigused
Võimalikud kõrvaltoimed:
Mitmete uuringutega on näidatud, et nii naha kui ka keha sisetemperatuur jäävad protseduuri ajal ohutusse vahemikku. Nahatemperatuur võib siiski olla erinevates kehapiirkondades erinev. Enam langeb temperatuur tavaliselt jäsemetes (nii jalgades kui kätes). Üliharvadel juhtudel võib ekstreemse külma tulemusel neis piirkondades kujuneda lokaalne külmakahjustus (sarnane põletusele: punetus, raskemal juhul villid).
 
Kas teraapiale esineb vanuselisi piiranguid?

KKKT kabiinid on projekteeritud arvestades täiskasvanu mõõtudega. Kui pikkust on piisavalt, siis vanus ei ole oluline. Oluline on, et inimene suudaks ise minna kabiini ja seista toestamata kuni neli minutit.
 
Kas KKKTd saab kasutada inimene, kellel esineb klaustrofoobia?
Jah, saab. Klaustrofoobia korral tuleks eelistada krüosauna, kus pea jääb aparaadist välja. Teraapia läbiviija on kogu aeg läheduses ja jälgib kliendi enesetunnet, suhtleb kliendiga ja saab vajadusel igal hetkel teraapia katkestada.